Frankfurt

Frankfurt Maini ääres (u 760 000 elanikku linnas, u 5,8 miljonit linnastus) eirab kõiki ootusi, mis külastajatel Saksamaa suhtes on. Mandri vaieldamatu finantspealinnana – kus asuvad Euroopa Keskpank, Deutsche Bundesbank ja Frankfurdi börs (asutatud 1585) – on selle Maini jõe kohale kerkiv klaasist ja terasest pilvelõhkujate parv andnud linnale hellitava hüüdnime „Mainhattan“, tehes sellest ainsa linna Saksamaal ja ühe vähestest kogu Euroopas, millel on tõeline kõrghoonetega siluett. Ometi piisab vaid mõnesaja meetri kaugusele pangandustornidest astumisest, et sukelduda täiesti teise maailma: Römerbergile, Frankfurdi hoolikalt rekonstrueeritud keskaegsele väljakule, kus ookri- ja terrakotakarva vahvärkmajad raamivad Römeri raekoda, mis on olnud linna valitsushoone alates 1405.

aastast. Lähedal asuv Kaiserdom (Püha Bartolomeuse keiserlik katedraal) seisab mälestusmärgina suursugusemale poliitilisele minevikule – siin valiti alates 1356. aastast Püha Rooma keisreid ning aastatel 1562–1792 krooniti nad selle gooti müüride vahel, mis annab Frankfurdile ajaloolise kaalu, mida enamik külastajaid oodatagi ei oska.

Linna kultuuriline rikkus on jahmatav: Museumsufer (muuseumide kallas) kulgeb piki Maini mõlemat kallast, koondades jalutuskäigu kaugusele üle 26 muuseumi – Städeli muuseumis on hoiul 700 aastat Euroopa meistriteoseid Botticellist Gerhard Richterini, Museum für Moderne Kunst (MMK) esitleb üht Euroopa parimat kaasaegse kunsti kollektsiooni ning Senckenbergi loodusmuuseum kuulub oma kõrguvate dinosauruste skelettidega mandri suurimate hulka. Kirjandushuvilised suunduvad Goethe-Hausi, tagasihoidlikku barokkstiilis linnaelamusse, kus Johann Wolfgang von Goethe 1749. aastal sündis ja kirjutas teose „Noore Wertheri kannatused“ esimesed mustandid.

Panoraamvaate nautimiseks sellele ebatavalisele siluetile on 200 meetri kõrgusel asuv Main Toweri vaateplatvorm ainus Frankfurdi pilvelõhkuja, mis on üldsusele avatud – selgetel päevadel ulatuvad Taunuse künkad horisondini. Ületage Eiserner Stegi jalakäijate sild, et jõuda Sachsenhausenisse, lõunakalda linnaossa, mis on Apfelwein’i (õunavein, kohalikus keeles „Ebbelwei“) vaieldamatu kodu. Seda serveeritakse iseloomulikes rombimustriga klaasides nimega Gerippte sajanditevanustes kõrtsides, kus ühised puidust lauad, toitvad vaagnad Handkäse mit Musik’iga (teravamaitseline juust äädika-sibula kastmega) ja Bembel-kivikannude kolin loovad ehtsa Frankfurdi õhtu.

Grüne Soße, linna armastatud roheline ürdikaste, mis on valmistatud seitsmest värskest ürdist (petersell, murulauk, aed-harakputk, kress, hapuoblikas, kurgirohi ja harilik punanupp), serveeritakse koos kõvaks keedetud munade või šnitsliga ning see tekitab peaaegu religioosset pühendumust – igal kevadel toimub isegi Grüne-Soße-Festival. Palmengarten, üks Euroopa suurimaid botaanikaaedu (22 hektarit), pakub lopsakat põgenemist linnatempost, samas kui Kleinmarkthalle sisehall (avatud E–L) on Frankfurdi kulinaarne süda, kus on üle 150 leti kohalike spetsialiteetide, rahvusvaheliste hõrgutiste ja värskete toiduainetega. Frankfurt Hauptbahnhof (pearaudteejaam) on üks Euroopa tihedama liiklusega raudteesõlmi, tuues Reini oru veinikülad, Heidelbergi romantilise lossi ja keskaegse ülikoolilinna Marburgi vaid 1–2-tunnise rongisõidu kaugusele.

Igal oktoobril muudab Frankfurter Buchmesse (Frankfurdi raamatumess) linna ülemaailmseks kirjastamiskeskuseks, meelitades kohale üle 300 000 külastaja enam kui 100 riigist – see on maailma suurim ja olulisim raamatumess. Tänu sujuvale S-Bahni ja U-Bahni võrgustikule, kompaktsele jalutatavale kesklinnale, tipptasemel muuseumidele, üllatavalt soodsatele Apfelwein’i kõrtsidele ning asukohale väravana Reini äärde ja kaugemale, premeerib Frankfurt reisijaid, kes vaatavad pangandusfassaadi taha, et avastada sügava kultuuri, tugeva kohaliku uhkuse ja maitsetega linn, mida ei leidu kusagil mujal Saksamaal.